Pilte ametniku punasest Ferrarist

EE „Ratase maksureform: jaht kulakutele alaku!“ seletab maksu- ja õiglushuvilistele üpris tõetruult lahti, mis kedagi meist, sõltuvalt meie sotsiaalsest klassist, ees ootab. Muu hulgas …

Töötajatel miinus 36 eurot kuus

Järgmine kulakute klass, kellele hoop antakse, on töötajad, kelle brutopalk kuus on 2100 eurot ja enam. Nemad saavad 36 eurot kuus ehk aastas 432 eurot miinust. Kallis Ekspressi lugeja, kui sina ei tea ühtegi inimest, kelle brutopalk on 2100 eurot, siis võid neid tänaval ära tunda punaste Ferraride ja Hermese käekottide järgi. Kui märkad, sisista ja näita nende peale näpuga. Neid inimesi oli 2016. aastal Eestis 58 965 tükki. Kaks korda enam, kui Stalin suutis omal ajal Eestist kulakuid leida, aga samas nii vähe (kui uskuda Kersti Sarapuud ja Keskerakonna pressiteadet), et nendega ei pea arvestama. Teie – 58 965 inimest – võite kõngeda oma hanemaksapasteedi ja teemantsõrmuste kätte!“

Põgus pilk avalike teenistujate avalikele palgaandmetele kinnitab, et tubli kolmandik rahandusministeeriumi ametnikke langeb just sellesse kulakute kategooriasse. Samas pole tähele pannud, et mõni punane auto ministeeriumi parklas oleks Ferrari. Kuid küsimus on huvitav – kuidas tuvastada kulakut Eestis AD 2017, palga või auto järgi? Vastusest sellele küsimusele võiks sõltuda maksupoliitika kujundamine!

Ferrarisid on praegusel aastaajal vähe liikvel, nii et võtame „Eesti asja ajamise auto“ Toyota Land Cruiseri (iseseisvuse algusaastail kutsuti niimoodi hellitavalt 20 a vanust Ford Transitit), mis näeb välja niimoodi ja maksab ümmarguselt 50 000 €. Ka seda laialt levinud keskklassi autot pole ministeeriumi parklas näha, kuid maanteeameti andmeil liigub selliseid kuni viie aasta vanuseid isendeid meie teedel umbes tuhat, kõik värvid kokku. Ja valdavas enamuses kuuluvad need firmadele, mida uuem eksemplar, seda kindlamini.

TLC

Nüüd huvitume, kui suurt (maksustatud) palka teenivad inimesed, kes võivad istuda sellise auto roolis (on maanteeametei andmeil auto kasutajad), kui me peaksime kõik need tuhat masinat tänaval kinni pidama. E-riigile kohaselt ei vii me seda sotsiaalset eksperimenti läbi talvise ilmaga tänaval. Maksu- ja maanteeameti koostöös joonistub sellise uuepoolse firmaauto roolis istuvate inimeste palgajaotusest allolev pilt. (Andmed on veidi vananenud – see peegeldab 2013 aasta seisu.)

jaotus TLC

Lugeda tuleb seda nii, et enim juhte (mood 100 euroste palgavahemike puhul) teenis tolle aja alampalka (300–400 eurot kuus), kaks kolmandikku alla 1200 (ei tea, kas õpetajad aastal 2013 sellisest palgast või autost juba unistasid) ja valdav enamus alla 2100 . Laiendades veidi automarkide valikut on pilt järgmine. (Endiselt 2013 a palgad, mis praeguseks on mõnevõrra tõusnud.) Ei-ei, see ei ole kriitika ettevõtjate aadressil – (tööjõu)maksude maksmine ei pea olema vabatahtlik!

seos palk-auto

Seda pilti tuleb tõlgendada nii, et kõigist firmale kuuluva Toyota Yarise roolis olijatest pooled teenivad üle 1000 € kuus maksustatud brutopalka ja pooled alla. Ja ükskõik millise uuepoolse Porsche või Land Cruiseri roolis olijate osas on murdepunkt ehk mediaan veidi üle 900 € bruto.

Mida sellest arvata?

  • Miinus 36 eurot kuus ei tapa, kui su palk on 2100, aga …;
  • Olulist osa nendest, kelle elustiili ja maitseeelistusi peegeldab uus ilus auto, see maksureform ei puuduta;
  • Või tegelikult, puudutab küll – riik kingib suurele osale neist, sarnaselt teiste madalapalgalistega, kuni 62 eurot kuus;
  • Valija – taksojuhist ajakirjanikuni – ei kujuta ette, kuidas on Eestis jaotunud maksevõime ja maksukoormus, või see teda ei huvita;
  • Ilmselget maksevõimet oleks meie tingimustes efektiivne maksustada autode kaudu (mida on raskem varjata kui tulu), aga see ei näi olevat valijate ja/või ettevõtjate tahe (ehk arusaam õiglusest), mistõttu ei saa see demokraatia tingimustes väljenduda ka poliitilistes otsustes;
  • Eelnevast tulenevalt maksustame edaspidigi õllepudelit, mis on aktsiisi mõttes juba praegu kõige kõrgemalt maksustatud ELis ja ilmselt kogu maailmas (sissetulekuid arvestades).

Kas Hegel oleks ka selles kontekstis arvanud, et mis on mõistlik, see on tegelik, ja mis on tegelik, see on mõistlik?

Advertisements
Rubriigid: Uncategorized, sildid: , , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s