Kui hull on olukord lasteaiakohtadega tegelikult?

Kahe lapse isana tean, et pooleteiseaastasele lapsele ei pruugi lasteaiakohta olla, kuigi kord selle ette näeb. Sama kinnitavad küsitlusandmed ja isegi riiklik statistika, kui seda õigesti lugeda. Kui lapsele oleks lasteaiakoht, ei läheks emad mitte lihtsalt varem tööle, vaid saaksid ka rohkem palka: teisel poolaastal sündinud laste emad saavad pikema töölt eemaloleku tõttu vähem palka.

Olgem ausad: riiklik lasteaedade statistika on ilustatud, sest lasteaias käimist mõõdetakse 1. septembri seisuga. September on kõige soodsam aeg tolle näitaja mõõtmiseks, kuna rühmad komplekteeritakse õppeaasta alguseks. Lapsed saavad aasta jooksul vanemaks ja osa lapsi saab lasteaiaealiseks, kuid õppeaasta sees on neid märksa keerulisem lasteaeda saada. Juures oleval pildil näitavad sinised kastid seda, kui suur osa mingis vanuses lastest käib ametlikel andmetel lasteaias. Oranžid kastid esitavad aga realistlikuma vaate lasteaias käivate laste osakaalust võttes arvesse ka vanemaks saamist.

Joonis on Eesti kohta, Tallinna näitajad on natuke paremad, aga mitte palju.

Küsitlusandmed kinnitavad, et lapsed pole kodus lihtsalt mugavusest, vaid lasteaiakoha puudusest tingituna. Mõne aasta tagused tööjõu-uuringu andmed näitasid, et nende emade arv, kes läheksid tööle või töötaksid enam, kui neil oleks võimalus laps lasteaeda panna, oli kõrgem alla kahe ja poole aastaste lastega emade seas.

Kust tuleb kaks ja pool? Kui sõimerühm komplekteeritakse septembriks ja sinna võetakse vanuse järjekorras vähemalt pooleteise aastaseid lapsi, siis kõige vanemad välja jääjad saavadki aasta pärast peaaegu kahe ja poole aastaseks.

Kõige paremini illustreerib lasteaiakohtade probleemi esimesel ja teisel poolaastal sündinud laste emade palgaerinevus. Esimesel poolaastal sündinud laste emad teenivad  enam – nende töölt eemal oleks kestab lasteaia rühmade komplekteerimise reeglite tõttu lühemat aega. Õnneks see vahe taandub suhteliselt kiiresti. Joonisel esitatud palgaerinevus on regressiooni tulemus, selles on arvesse võetud ka ametist, haridusest, tööajast, elukohast, mõõtmise kvartalist jne tulenevat mõju palgale. Tõlgendamisel ei tasu lähtuda hinnangu keskväärtusest, sest valim on ikkagi väike. Tõdeda saab aga seda, et teisel poolaastal sündinud laste emad teenivad vähem.

Mida tegema peaks? Lapsi peaks olema võimalik sõime panna sõltumata lapse sünnikuust. Lasteaiakohti peaks olema rohkem ja aasta alguses tuleks avada pooleldi tühjad rühmad, mis täituvad aasta jooksul. Ainult nii saab tagada selle, et lapsed saavad pooleteiseaastasena lasteaeda ega pea järgmist õppeaastat ootama. Emapalk ja vanemapuhkus ei kesta ju samuti septembrini, vaid kindla arvu kuid.

Siin kirjutatu pole kindlasti soovitus eesseisvatel valimistel ühegi poliitilise jõu poolt hääletamiseks. Lasteaiakohtade küsimus on aga oluline probleem, mis mõjutab paljude inimeste võimalusi tööturul ja hariduselus, aga ka pereplaneerimist ja hommikustes ummikutes veedetud aega. Iga teises linna otsas pakutav lasteaiakoht tekitab juurde ühe auto, mis tipptunnil kaootiliselt mööda linna liigub. Teema tõstatamine poliitikute poolt on tervitatav. Siin toodud ettepanekud peegeldavad autori isiklikku arvamust ega pruugi ühtida teiste inimeste ega organisatsioonide seisukohtadega.

Täienduseks. Eespool kirjeldatud lasteaias käivate laste osakaalu ilustatus tuleb välja ka siis, kui võrrelda neid andmeid Eurostati poolt avaldatavate Euroopa Sotsiaaluuringu tulemustega. Sotsiaaluuringu põhjal on käib lasteaias/lastehoius ligikaudu 20% alla kolmeaastastest, 2015. aastal 21,4%, riikliku statistika alusel aga ca kolmandik.  Laste vanemaks saamisega korrigeeritud lasteaias käivate laste osakaal klapib Sotsiaaluuringu tulemusega.

Advertisements

About Kaspar Oja

Majanduse doktorant ja ökonomist https://www.facebook.com/kaspar.oja
Rubriigid: Uncategorized. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s