Kuidas arvutada Venemaa poolt kehtestatud sanktsioonide mõju?

Lihtsaim moodus sanktsioonide mõju arvutamiseks on kasutada varasemate majandusuuringute tulemusi. Näiteks võib kõrvutada Eurostati väliskaubanduse andmeid OECD ja WTO TiVa ühisprojekti andmestikuga. Tulemustest järeldub, et sanktsioonide mõju on Euroopa Liidu riikide lõikes suhteliselt väike. Kõige suurem mõju on sanktsioonidel Leedule, Eestile ja Lätile, kuid nendeski riikides on mõju suhteliselt väike.

Vaatlen, kui palju eksportisid Euroopa riigid 2013. aastal Venemaale sanktsioonide alla kuuluvaid tooteid ja suhestasin kõik TiVa andmebaasi põhjal arvutatud mõjud 2013. aasta SKPsse. See tähendab, et sisuliselt pean sanktsioonide mõju all silmas seda, kui palju mõjutas 2013. aastal sanktsioonide alla sattunud toidukaupade eksport Euroopa riikide SKPd.

All oleval joonisel on esitatud sanktsioonide mõju SKPle riikide lõikes. Jooniselt nähtub, et sanktsioonidel on kõige suurem mõju Balti riikides. Mõju Eestile ja Lätile jääb 0,2…0,3% lähedusse SKPst, Leedu mõju on aga metoodika puudustest tingitult tõenäoliselt tugevalt üle hinnatud 2% SKPst. Leedu majandusministeeriumi hinnangul on mõju sarnases suurusjärgus Läti ja Eestiga: 0,2% SKPst. Minu poolt leitud suur number tuleb tõenäoliselt sellest, et Balti riikide kaudu veetakse lisaks kohalikule toodangule Venemaale ka kaupu, mis pärinevad mujalt. Samas puudub korralik rahvusvaheline andmestik, millega hinnata niisuguste kaupade mahtu. Seda saab teha vaid kaudselt. Samal põhjusel võib olla mõnevõrra üle hinnatud ka mõju Eestile ja Lätile.

SKP

Eelmist joonist struktuurse optimismiga võttes saab välja tuua, et kui sanktsioonide mõju teistele turgudele on väike, on meie tootjatel sinna lihtsam siseneda. Näiteks sanktsioonide mõju Rootsile, ühele Eesti olulisimale ekspordi sihtturule, on üks Euroopa väiksemaid.

TiVa projektiga uurisid OECD ja WTO rahvusvahelisi tarneahelaid ning seda, millises riigis antakse mõnele konkreetsele lõpptootele tegelikult väärtus. Selleks arvutati välja rahvusvahelised sisend-väljund tabelid (tuntud ka Leontjevi/Leontiefi mudelina, Nobeli preemia 1973). Projekti tulemusel dekomponeeriti kaubavood erinevates riikides loodud lisandväärtuseks – tulemused on kõigile kasutada OECD avalikus andmebaasis. TiVa arvutuste aluseks olevad andmed on siiski üsna vanad, pärinedes peamiselt 2009. aastast.

TiVa andmete kasutamine võimaldab lisaks otseselt Venemaale suunduvale ekspordile arvesse võtta vahetoodete eksporti teistesse riikidesse, kus toodetakse sisendit Venemaale. Näiteks võtab metoodika kaudselt arvesse selle, et Eesti põllumehed müüvad Leetu piima, millest seal tehakse juustu, millest omakorda osa eksporditakse Venemaale. Selliste vahetoodete tootmisega seotud lisandväärtus on esitatud järgmisel joonisel. Huvitaval kombel on jooniselt näha, et tegelikult võib ka sanktsioonide otsene mõju Venemaa enda ekspordile olla absoluutväärtuses märkimisväärne – kuigi suure majanduse peale tervikuna on see tegelikult suhteliselt väike.sisnde teistele

Metoodika suureks puuduseks on see, et TiVa andmete agregeerituse tase on üsna kõrge ja seetõttu oleme sunnitud sisuliselt eeldama, et kõigi toiduainete tootmise tehnoloogia kindlas riigis on ühesugune. Seetõttu võib väita, et meetodi poolt antav hinnang on parimal juhul ligikaudne.

Tulemusi tõlgendades tuleb veel silmas pidada, et mõju arvutamisel pole arvesse võetud väljaspool Euroopa Liitu asuvate sanktsioneeritavate riikide tootmisahelate mõju – selle arvestamine suurendaks ilmselt veidi mõju SKPle. Kasutatav meetod ei võimalda öelda mitte midagi ka selle kohta, kuidas võib turg mõjutada mõju ulatust erinevatest riikides. Paindlikumad ettevõtted peaksid olema võimelised müüma paremini teistesse Euroopa riikidesse, kus need võivad välja tõrjuda kohalike, juba sanktsioonide tõttu nõrgestatud ettevõtete tootmise.

Analüüs jätab kõrvale üldise tasakaalu efektid: nõudluse vähenedes peaks muude tingimuste võrdseks jäädes hinna- ja palgakasv aeglustuma ning sellega kaasnema hinnakonkurentsivõime võit, mis pehmendab sanktsioonide mõju reaalnäitajatele.

Samuti ei ole arvestatud riigisiseseid indutseeritud efekte – seda kui palju vähenevad eksporditulu languse tõttu investeeringud ja tarbimine. Ka nende mõju võimendub läbi rahvusvaheliste tooteahelate. SKP pikaajalise mahu paneb paika väärtuse loomine, mitte tarbimine. Isegi sanktsioonide poolt mõjutatud ekspordi puhul jääb tootmisvõimsus alles ning sellega võib toota midagi kuhugi mujale. Kui see tootmisvõimsus on väga Venemaa-suunalise kauba spetsiifiline, siis võib turgude kadudes muutuda ka tootmine kasutuks, kuid sel juhul räägime ikkagi pikaajalisest mõjust, mis on toodud esimesel joonisel ja on enamikus Euroopa Liidu riikides väike.

Lõpetuseks üks joonis sanktsioonide alla sattunud kaupade ekspordist Venemaale ning neile kaupadele antud kohalikust ja välismaisest lisandväärtusest.

eksport

Rohkem informatsiooni OECD ja WTO TiVa projekti kohta ning ka Eesti riiginoodi saab leida OECD koduleheküljelt:

 http://www.oecd.org/industry/ind/measuringtradeinvalue-addedanoecd-wtojointinitiative.htm

About Kaspar Oja

Majanduse doktorant ja ökonomist https://www.facebook.com/kaspar.oja
Rubriigid: Uncategorized. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s