Kas leedukad on tõesti jõukamad kui eestlased?

Eurostati andmetel oli eestlaste ostujõud 2013. aastal 72% Euroopa Liidu keskmisest ja Leedus 74%. Ehkki ostujõud kasvas ka Eestis ja vahe Eesti ning Leedu vahel jääb tõenäoliselt mõõtmisvea piiresse, tähendab Leedu möödarebimine lööki uhkusele ja paneb küsima, kas leedulased on meist nüüd tõesti rikkamad? Lähemal vaatlusel tundub see võrdlus auklik ja viitab pigem statistilisele anomaaliale. Kas teadsite näiteks seda, et leedulased on Euroopa teised lihasööjad, kohe rumeenlaste järel, Eurostati andmetel? Teised organisatsioonid näivad ka teisiti arvavat, näiteks IMFi kevadel avaldatud andmete kohaselt oli eestlaste ostujõud 2013. aastal siiski suurem.hinnatase, palgatase ja SKP

Kes on ikkagi jõukamad – eestlased või leedulased? Selle teada saamiseks vaatlen erinevaid andmeallikaid alustades ettevõtete aruannetest ja lõpetades vetsupotita elanike arvuga.

Lühidalt kokku võttes tuleneb Eesti ja Leedu SKP erinevus ostujõu pariteedi alusel peamiselt tarbimisest. Alternatiivsed allikad ei viita aga sellele, et eestlased elaksid oluliselt halvemini. Pigem vastupidi: Eestis on palgad, kaupmeeste käibed ja majapidamiste sissetulekud isegi suurusjärgu võrra suuremad kui Leedus. Elamispinnad on avaramad ja inimesed toituvad paremini.

SKP ostujõu pariteedi järgi ei väljenda otseselt jõukust. Näiteks võib ilmselt rikkaks pidada ameeriklast, kes suudab osta endale 5000 juukselõikust – sama raha eest võib ta endale soetada ka luksusauto. Kui aga keegi suudab mõnes India kolkas maksta 5000 juukselõikuse eest, on ta kohalikus mõttes kindlasti rikas, kuid korralikku saksa autot ta sama summa eest ei saaks. Ostujõu pariteedi alusel võivad mõlemad olla sarnase sissetulekuga, kuid jõukuse juures loeb ka nominaalne tase. See, et kohapeal on juuksur odav, ei tähenda, et importkaup peaks samuti taskukohane olema.

Peamise Eesti ja Leedu ostujõu erinevuse allikana on seni nimetatud erinevat hinnataset –  see on aga ainult tehniline selgitus. Nominaalne SKP elaniku kohta on Eestis suurem kui Leedus, Leedus on hinnatase soodsam kui Eestis ja ostujõud seejuures suurem (vaata esimest joonist). Kuna Eesti kõrgem hinnatase tuleneb suuresti paremast palgatasemest, on hinnataseme erinevus Eesti ja Leedu ostujõu erinevuse seletajana peamiselt tehniline argument. Eestis olid 2013. aastal palgad ligi 24% kõrgemad kui Leedus, hinnatase aga 21% kõrgem. Riikide lõikes esineb tugev kooskõla hinna- ja palgataseme vahel – parema palgaga riikides on ka hinnad kõrgemad (vaata joonist allpool). Kuna palgatase varieerub riikide lõikes enam kui hinnatase – kaasneb kõrgema palgatasemega enamasti suurem ostujõud.

hinnatase ja palgatase

Eestlaste kõrgem palk tähendab anekdootlikult iseenesest seda, et kui eestlane ja leedulane peaksid poolel teel, näiteks mõnes Riia kõrtsis kohtuma, siis jõuab kõrgema palgaga eestlane juua seal kauem kui ostujõu pariteedi alusel jõukam leedulane.

Osa Eesti “statistiliselt” madalamast ostujõust tuleb ka sellest, et praegu ei arvestata SKP juures veel viimase rahvaloenduse andmetega. Rahvaloenduse järgi on meid teadupärast vähem, kui varem oleme arvanud, ja SKP inimese kohta on seetõttu tehniliselt võttes suurem. See vahe on aga väike ja parandatakse sügisel.

Valdav osa Eesti ja Leedu ostujõu/SKP taseme erinevusest on seotud tarbimisega (vt all olevat joonist). Teiste SKP nõudluskomponentide tase elaniku kohta on aga Eestis kõrgem kui Leedus. Seetõttu keskendun edaspidi peamiselt Eesti ja Leedu tarbimise võrdlusele.SKP tarbimise meetodil

Kaupmeeste käibed seavad madala tarbimise kahtluse alla. 2012. aastal oli Eestis jaekaupmeeste käive elaniku kohta ligi 45% kõrgem kui Leedus. Tõsi, osa sellest on kindlasti seotud turistidega, kuid vaevalt, et turistid suudaksid selgitada nii suure osa Eesti ja Leedu kaubandussektori käibe erinevusest.

kaupmeeste käive

Ka eestlaste sissetulekud on laiapõhjaliselt suuremad kui leedulastel. Eestis on ekvivalentnetosissetulek kõigis sissetulekugruppides suurem kui Leedus (vt joonist all). 2012. aastal oli Eestis leibkondade sissetulek Leedust suurem sarnase suurusjärgu võrra nagu kaupmeeste käive.

sissetuleku detsiilid

Siinjuures tuleb märkida, et hoolimata sellest, et Eestis on sissetulekud märksa kõrgemad kui Leedus, jäävad need Euroopa keskmisele ikkagi tublisti alla. Hinnatasemega korrigeeritult moodustas Eesti keskmine ekvivalentnetosissetulek Euroopa Liidu näitajast ligi 54%.

Eesti ja Leedu tarbimise erinevus tuleb Eurostati andmetel peamiselt sellest, et leedulased söövad paremini ja elavad paremates tingimustes (vaata all olevat joonist), kuid teised minu poolt vaadeldud andmeallikad seda ei kinnita. Võrreldes Leeduga kulutatakse Eestis aga enam väljas söömisele.

Tarbimise erinevus

Eesti suuremad eluruumid ja paremad sanitaartingimused ei toeta väidet nagu Eestis oleks eluaseme tarbimine väiksem kui Leedus. Eluruumide tarbimisest moodustab suure osa – veidi kohmakas statistikute keeles – arvestuslik rent, ehk sisuliselt endale oma kodus elamise eest makstav kujuteldav üür, mis peaks ideaalselt väljendama kasutatavate eluruumide suurust ja kvaliteeti. Rahvaloenduse järgi, oli Eestis keskmine eluruumi pind elaniku kohta 16% suurem kui Leedus, samuti on Eestis vähem leibkondi, kel pole oma WCd või pesemisvõimalust, viidates, et elamistingimused on Eestis tõenäoliselt paremad kui Leedus. 2012. aastal jäi Eestis vetsupotita leibkondade osakaal alla 10%, Leedus ja Lätis oli neid märksa enam.

eluruumi suurussanitaartingimused

Alternatiivsed Eurostati andmed, mis ei võta arvesse arvestuslikku renti, näitavad, et Eestis on elamispinna tarbimine suurem kui Leedus. All oleval joonisel viitavad punased kastid alternatiivsetele (EU_SILC) andmetele ja siniste kastidega kirjeldatud andmed pärinevad SKP statistikast. Sarnaselt sissetulekustatistikale oleme ka selle näitaja järgi “Euroopa vaesemas otsas”, kuid Lätist ja Leedust oleme selle näitaja alusel siiski eespool.

kulud eluasemele

Ehkki Eurostati tarbimise taseme võrdluse andmetel on leedulased Euroopa suurimaid lihasööjaid, ei saanud sotsiaaluuringu andmetel 2013. aastal 19% leedulastest lubada endale vähemalt üle päeva liha, kala või muud sarnast toitu. Eestis oli selliseid inimesi sarnaselt Euroopa Liidu üldisele keskmisele samuti kahetsusväärselt palju – ligi 10%. Nendes riikides, kus inimesed ei saa endale täisväärtuslikku toitu lubada, on üldjoontes toidutarbimine väiksem. All olevalt jooniselt on näha, et kõrgete toidukulutustega riikide hulka kuulus vähe riike, kus elanikud ei saanud endale liha lubada. Leedu oli selles osas kõige suuremaks erandiks.

Toidu tarbimine

Püsikaupade tarbimise osas on sotsiaaluuringu alusel eestlased ja leedulased sarnased. Üldjoontes on nii Eestis kui Leedus vähe neid leibkondi, kes ei saa endale lubada telefoni, telerit või pesumasinat. Leedus on neid natuke rohkem kui Eestis, aga vahed pole suured.

tehnikaseadmedÜks tegur, mis võib aidata osaliselt selgitada Eesti madalat tarbimist, on inimeste isiklike kulutuste keskmisest suurem kajastamine ärikulutustena. Näiteks Merike Kukk ja Karsten Staehr jõudsid 2013. aastal avaldatud uurimuses järeldusele, et ettevõtlustulu saavad leibkonnad jätavad avaldamata suure osa oma sissetulekust link uuringule. Ka makronäitajad viitavad niisuguse moonutuse võimalikkusele – Eestis moodustab palgatulu majapidamiste kasutatavast tulust 90% ja dividendid alla 2%. Näiteks Leedus on need näitajad vastavalt 65% ja 25%. Kui aga tarbimise erinevus isegi tuleb tarbimiskulutuste kirjutamisest ettevõtete arvele, ei tähenda see, et reaalselt oleks Eestis inimeste tarbimine ja heaolu väiksem. Küsimus on vormiline, mitte sisuline.

Eesti tarbimiskorvi struktuur osutab kõrgemale sissetulekule. Toidukulutuste osakaal tarbimiskorvist, mis on harilikult kõrge madala sissetulekuga riikides, on Eestis väiksem kui Leedus. Samas kulutatakse Eestis enam väljas söömisele, aga ka isiklikele transpordivahenditele.

Kokkuvõttes näitavad alternatiivsed andmeallikad seda, et tõenäoliselt on eestlaste tarbimine ja elatustase siiski veidi paremad kui Leedus. SKP statistika kohaselt kõrgem Leedu elatustase võib seega viidata pigem mõningatele metoodilistele erinevustele statistika koostamisel. See tähendab, et eestlastel ei tasu muretseda, et nad leedulastest oluliselt vaesemad on. Juhul kui vahe tuleneb vaid metoodikast, eksisteerib selline erinevus ainult paberil ning kellegi tegelikku eluolu see ei mõjuta, kui siis ainult uhkust.

Advertisements

About Kaspar Oja

Majanduse doktorant ja ökonomist https://www.facebook.com/kaspar.oja
Rubriigid: Uncategorized. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

One Response to Kas leedukad on tõesti jõukamad kui eestlased?

  1. Mängu Asjad ütles:

    Suurim petukaup on Leedu statistika. Kuidas saab olla nii, et riigis, kus on Eestiga võrreldes palgad 2/3 ning eluasemekulud pea samal tasemel, hinnatase ainult ca 10-20% madalam, olla ostujõud oluliselt kõrgem kui Eestis? Ma mäletan, et üks Leedu peaministrikandidaat kunagi ütles, et Eestist möödaminek tuleb saavutada iga hinnaga.
    Kas siis ka statistika kummalise esitamisega?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s