Mis hoiab eakaid tööl? SHARE andmete analüüs

Külalisautor: Kadri Lees,  Tartu Ülikooli Rakendusuuringute keskuse analüütik, kadri.lees@ut.ee

Viimase rahvastikuprognoosi valguses on esile tõusnud pensionisüsteemi tulevik. On ilmne, et inimesed peavad tulevikus kauem töötama. Uurisin enda 2013. aasta kevadel valminud magistritöös, mis mõjutavad Eesti 50 – 74-aastaste inimeste soovi võimalikult varakult töötamine lõpetada ning mitteaktiivsusesse siirduda. Selleks kasutasin SHARE (Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe) 4. laine andmeid. Allpool on toodud väljavõte magistritöö ühest tulemusest. Tabelis on esitatud marginaalsed efektid logit-mudelist, kus sõltuvaks muutujaks on hetkel veel töötavate inimeste soov töötamine lõpetada.

Kadri Lees

Märkused: *** p<0,01; ** p<0,05; * p<0,1. Marginaalsed efektid on leitud muutujate keskväärtuste kohal. Mudelis olid veel sees ka töötajate ametialad.

Analüüs näitab, et kõige olulisemaks teguriks, mis mõjutab eakate inimeste soovi töökohalt lahkuda, on nende tervislik seisund ja tööga rahulolu.  Esinevad väikesed erinevused meeste ja naiste puhul, kuid põhilised mõjud on samad.

Tervislik seisund mõjutab inimeste soovi töötamisest loobuda ning mitteaktiivsusesse siirduda. Kehv tervislik seisund vähendab inimese töövõimet ning tervise eest hoolitsemine nõuab lisanduvat vaba aega. Inimestel, kes hindavad oma tervist halvaks ütlevad keskmiselt ka 16% suurema tõenäosusega, et nad soovivad tööturult lahkuda, kui hea või väga hea tervisega inimesed. Tervise mõju on veidi suurem naistel.

Lisaks, kui inimene on väitnud, et ollakse väsinud ning tuntakse energiapuudust, siis suureneb samuti tõenäosus soovida tööturult lahkuda. Meeste puhul suurendab depressiooni põdemine töötamise lõpetamise soovi 9 protsendi võrra.

Teine rühm tegureid, mis mõjutavad töötamisest loobumise soovi, on erinevad tööga rahulolu näitavad tegurid. Kõige tugevam mõju on töö üldise rahulolu näitajal. Ilmneb, et olles oma tööga kas rahul või väga rahul, siis väheneb tõenäosus soovida töötamisest varakult loobuda ligi 19% võrra. Pidev ajapuudus seevastu suurendab tõenäosust, et inimesed soovivad tööturult varem lahkuda. Lisaks näitab meeste analüüs, et kui puuduvad võimalused karjääri edendamiseks, on tõenäosus soovida töötamist lõpetada lausa 9 protsendi võrra suurem. Soov töötamist lõpetada on suurem ka siis, kui leitakse, et oma töö eest ei saada väärilist tunnustust – see on võrdselt oluline nii meeste kui ka naiste jaoks. Samuti on suurem tõenäosus soovida varem pensionile siirduda töötajatel, kelle töö nõuab füüsilist pingutust.

Institutsionaalsetest teguritest kaasatud muutuja, mis kirjeldas, kas inimene on pensioniealine, on statistiliselt samuti oluline: juba pensioniealistel inimestel, kui nad seni töötavad, on väiksem tõenäosus soovida töötamisest loobuda. Tõenäoliselt on inimesed, kes ka pensionieas jätkavad tööturul tegutsemist, leidnud, et nende töö pakub neile väljakutseid ning rahulolu ning seetõttu on otsustatud tööturul jätkata. Teisalt on nii võimalik oma sissetulekuid ning majanduslikku heaolu suurendada, kuna lisaks palgale laekuvad ka pensionimaksed.

Analüüs näitab seega, et vanemaealiste inimeste tööturul hoidmiseks on vajalik tähelepanu pöörata eelkõige tervisega seotud teguritele – terviseprobleeme tuleks varakult ennetada. Paraku on selge, et vananedes tervislik seisund muutub halvemaks, kuid see ei tähenda, et töötaja peaks täielikult tööturult kõrvale jääma. Teine oluline valdkond on sobivate töötingimuste loomine eakatele, mis tagaks neile tööga rahulolu, tunnustuse ja arenguvõimaluse. Siin on suur roll ka tööandjatel, kes peavad püüdma luua eakatele töötajatele tingimused, mis vastavad enam nende võimetele ja soovidele.

Magistritöö täisteksti elektrooniline versioon on kättesaadav TÜ raamatukogu kaudu.

Advertisements
Rubriigid: TÜ majandustudengid, sildid: . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s